Eesti
English
Gestaltteraapia kujunemine
Gestaltteraapia rajaja Frederick S. Perls (1893-1970)
Frederick S. Perlsi andis oma panuse isiksusepsühholoogia arengusse pigem oma praktilise tegevuse kui teoreetiliste arutluste kaudu. Tema töödes puudub rangelt teoreetiline rõhuasetus ja see oligi iseenesest tema eesmärk. Perls oli vastu liigsele teoreetilisele intellektualiseerimisele ja pooldas holistlikku lähenemist pidades seda inimese käsitlemisel igas mõttes kasutoovamaks. Oma elu lõpupoole mõistis ta siiski, et mingil määral tuleb oma praktikat ka teooriasse sõnastada, vältimaks tema õpetuste võtmist lihtsalt trikkide või käepäraste psühhoterapeutiliste abivahenditena. Seda teoreetilist poolt käsitles ta oma raamatus “The Gestalt Approach”, mis jäi küll kahjuks lõpetamata kuid avaldati postuumselt.
Frederick S. Perls sündis Berliinis 1893.a madalama keskklassi juudiperekonnas. Ta on ise ennast iseloomustanud kui perekonna musta lammast, kes suhtus sageli põlglikult oma vanematesse ja visati koolist välja pärast teist ebaõnnestunud katset lõpetada seitsmendat klassi. Terve oma täiskasvanuea oli tal probleeme autoriteetidega. Sellegipoolest õnnestus tal saada doktorikraad psühhiaatrias ning Berliini boheemlaste seltskonnas said alguse mõningaid tema filosoofilised ideid mis olid hiljem Gestaltteraapia arengu aluseks. Tööalane kokkupuude Kurt Goldsteiniga (1926) andis talle idee sellest, kui oluline on käsitleda inimorganismi tervikuna, mitte kogumina eraldi funktsioneerivatest osadest.
1927 kolis ta Viini ja alustas psühhoanalüütilist väljaõpet. Tema analüütikuks oli Wilhelm Reich ja superviisoriteks mitmed varajase psühhoanalüütilise liikumise peamised esindajad: Karen Horney, Otto Fenichel, Helene Deutsch jt.
1933 kolis ta seoses Hitleri tegevusega Hollandisse ja sealt edasi Lõuna-Aafrikasse kus ta rajas Lõuna-Aafrika Psühhoanalüütilise Instituudi.
1936 pöördus ta tagasi Saksamaale, et esineda Psühhoanalüütilisel kongressil ja kohtuda Sigmund Freudiga. Kohtumine oli suur pettumus. See kestis 4 minutit ja ei andnud aastaid oodatud võimalust arutleda Freudiga tema ideede üle.
Mitmed aastat hiljem eraldus Perls avalikult psühhoanalüütilisest liikumisest ja 1946 kolis ta Ameerikasse.
Perls on ise öelnud, et püüdis psühhoanalüütilisest liikumisest leida endale hingelist kodu ja religiooni kuid siis sai aru, et peab ise võtma vastutuse oma eksistentsi eest. (Perls 1969b, pp. 59-60.)
1952 rajas ta New Yorgi Gestaltteraapia Instituudi. Ta kolis edasi Los Angelesse ja sealt Esalen Instituuti Big Suris Kalifornias kus korraldas töötubasid, õpetas ja sai laiemalt tuntuks kui uue ja elujõulise filosoofia ja psühhoteraapiameetodi esindaja.
Perls suri Vancouveri saarel 1970.
GESTALTTERAAPIA LÄTTED
Põhilised mõttesuunad, mis Perlsi mõjutasid olid psühhoanalüüs (Freud ja Reich), Gestaltpsühholoogia (Kohler, Wertheimer, Lewin, Goldstein jne.) ning eksistentsialism ja fenomenoloogia. Perls võttis ideid ka J.L. Morenolt ning Zen Budismi filosoofialt ja praktikalt.
Sigmund Freud (1856-1939)
Suur osa Perlsi tööst oli pühendatud Freudi teooriate edasiarendusele. Isegi pärast psühhoanalüütilisest suunast lahkulöömist nägi ta oma ideid kui Freudi poolt loodu redigeerimist. Tema eriarvamused ei olnud seotud niivõrd Freudi teoreetiliste seisukohtadega kui just teraapia praktilise poolega. Ta leidis, et Freudi tehnikad on vananenud. Kokkupuude Gestaltpsühholoogiaga andis talle idee, et inimese organism on tervik ja Freudi töödes nägi ta just holistliku vaatepunkti puudumist. Ta uskus, et indiviid ja keskkond on vastastikustes suhetes ja mõjutavad teineteist. Erinevalt Freudist rõhutas ta ilmse märkamist selle asemel, et tegelda represseeritud materjaliga. On oluline uurida inimese olukorda käesolevas hetkes mitte juurelda mineviku põhjuste üle. Ta uskus ka, et täielik teadvustatus oma käitumise viisidest on väärtuslikum kui arusaam oma käitumise põhjustest.
Kui tahetakse sulgeda oma mineviku probleemide raamat, tuleb see sulgeda käeolevas hetkes. Kui mineviku probleemid oleks tõesti vaid osa minevikust, ei kummitaks nad meid praegu ega tuleks esile käeolevas hetkes. (Perls, 1973, p63).
Freud nägi psühhoteraapia põhieesmärgina represseeritud materjali teadvustamist. Perls aga arvas, et igal indiviidil on juba oma igapäevaelust võtta piisavalt materjali, mida teraapias läbi töötada. Ning assimilatsiooniprotsess ise on teraapias kõige tähtsam. Ehk teisisõnu selle igapäevase elu materjali läbi “närimine, seedimine ja integreerimine”, mida varem on tervena “neelatud” ja enesestmõistetavana võetud (näit. kombed, hoiakud, iseloomujooned, käitumismustrid). Perls eksistentsialistina käsitles algusest peale asju teisiti kui seda lubas Freudi ratsionalistlik vaade. Neid maailmavaatelisi erinevusi mõistes võib aga psühhoanalüüsis ja gestaldis paljugi sarnast näha.
Wilhelm Reich (1897-1957)
Teine Perlsi psühhoanalüütiline mõjutaja oli üks tema analüütikuid, Wilhelm Reich.
Reich rääkis “keha soomusrüüst” ja harjumuspärastest käitumisviisidest moodustunud “karakterist”. Ta väitis, et inimese karakter moodustub varases eas ja toimib kui kaitse välise keskkonna ohtude vastu. See karakteri soomusrüü väljendub füsioloogias- keha üldises iseloomulikus olekus ja liikumises, kuid mõjutab ka psühholooglise arengu väljavaateid.
Gestaltpsühholoogia
Sõnale gestalt ei ole teistes keeltes piisavalt head vastandit. Üldiselt tähendab ta mustrit või konfiguratsiooni- konkreetsete osakeste konkreetne organisatsioon ehk tervik. Gestaltliku lähenemise peamine printsiip on, et üksikuid osasid eraldi analüüsides ei saa me kunagi tervikpilti, kuna tervik moodustub omavahel interaktsioonis ja vastastikuses sõltuvuses olevate osade läbi.
Gestaldi koolkonnal on olnud tohutu mõju kogu psühholoogiale ja kuigi 1940ndaks aastaks oli teda rakendatud paljudes psühholoogia valdkondades, siis isiksuse dünaamika ja arengu uurimises teda peamiselt ignoreeriti- psühhoteraapias gestaldi printsiipe ei käsitletud. Fritz Perlsi panus on olnud gestaldi teooria laiendamine psühhoteraapiale ja arengupsühholoogiale.
Eksistentsialism ja fenomenoloogia:
Perls kirjeldas Gestaltteraapiat kui eksistentsiaalset teraapiat. Perls oli selle vastu, et inimest võiks käsitleda vaid ratsionaalse, mehhanitsistliku, naturaalteadusliku lähenemisega. Ta uskus, et kogemuslik maailm võib olla mõistetud vaid kogeja enda kirjelduse kaudu oma unikalasest olukorrast. Ta eelistas ka seda, et terapeudi kohtumine kliendiga on pigem kahe inimese kohtumine kui klassikaline arsti ja patsiendi suhe. Perls uskus, et inimesed loovad ja moodustavad oma maailma ise. Maailm on igaühe jaoks tema enda avastus maailmast. Ja väga oluline koht selles on kavatsusel. Nii mõistust kui teadlikkust juhib kavatsus ja mitte instinktid. Kõik otsused eeldavad valikut ja kõik valikukriteeriumid on ise valikud ning põhjuslikud seletused ei ole piisavad inimese käitumise analüüsimisel.
Gestaltteraapia tänapäev
Gestaltteraapia praktika on aegade jooksul läbinud muutusi ja liitnud endaga uusi suundi võttes tehnikaid erinevatest hästitoimivatest praktikatest- psühhodraama, kehateraapia, ida filosoofiad jms. Tänapäeval on gestaltteraapia pigem dialoogiline ja mitte enam sedavõrd frustreeriv. Töö ei seisne ainult grupis individuaaltööde tegemises kuuma tooli tehnika abil, võimalusel kasutatakse grupiprotsesse maksimaalselt ära ja haaratakse gruppi või üksikuid inimesi töösse kaasa kus see vajalikuks ja kasulikuks osutub.
Gestaltteraapia jõudis Eestisse 1992 aastal. Korraldati ettevalmistavaid gruppe gestaltterapeutide väljaõppesse astumiseks ning gestaltterapeutide väljaõpe algas Eestis 1993 aastal. Gestaltteraapia arendajaks ja tutvustajaks Eestis oli GIS International (Taanis asuv rahvusvaheline gestaldiinstituut).
2000 a. mais asutati Gestaltteraapia Arenduskeskus, mis lisaks teraapiale, nõustamisele ja isiksusliku arengu kursustele, pakub koostöös GIS Internationaliga ainukesena gestaltterapeutide väljaõpet Eestis.
Esimesed gestaltterapeudid lõpetasid koolituse ja said sertifikaadi 1997 a.